Kuidas planeerida keraamiliste plaatide ostu ja vajalikke materjale?

Keraamiliste plaatide ostmine ja paigaldus nõuavad rohkemat kui vaid ilusa mustri valimist – oluline on ka õigete koguste ja töövahendite läbimõeldud planeerimine. Et plaatimistööd sujuksid tõrgeteta ja tulemus oleks hea, tasub juba enne alustamist läbi mõelda, kui palju plaate ning milliseid segusid vaja läheb, ja millised ettevalmistused tuleb teha. Alljärgnevad lihtsad nõuanded aitavad sul kogu protsessi paremini ette planeerida.

Kui palju plaate osta?

Plaatide koguse arvutamisel on oluline arvestada mitme lisateguriga. Lõikamise käigus võivad plaadid puruneda või jääda osaliselt kasutamata, eriti kui ruumis on palju nurki, torusid või muid keerulisemaid kohti. Samuti võib plaate vaja minna tulevikus, näiteks parandustöödeks, kui mõni plaat saab kahjustada või tuleb eemaldada.

Üldjuhul on mõistlik lisada tellitavale kogusele umbes 10% varu. See katab tavalised lõiked ja väiksemad vead. Kui aga ruumis on ebastandardseid nurki, kaldpindu või mustreid, mida tuleb joondada, siis tasub varu suurendada isegi kuni 15%-ni. Näiteks kui plaaditav pind on 20 m² ja tegemist on keerukama paigaldusega, võiks tellida 23 m² jagu plaate.

Mõistlik varu aitab vältida olukorda, kus töö käigus selgub, et plaate jääb puudu – see võib tähendada viivitusi ja riski, et sama tooni või partiiga plaate pole hiljem enam saada. Seetõttu on parem planeerida pisut rohkem kui hiljem juurde otsida.

Kuidas arvutada plaadiliimi ja vuugisegu kulu?

Plaatimistöödeks vajalike segude kulu sõltub plaadi suurusest, aluspinna seisukorrast ja vuugivahe laiusest. Keskmised näitajad on järgmised:

• Plaadiliim: keskmiselt 2,5–4 kg/m².​
• Vuugisegu: umbes 0,2–0,5 kg/m².​

Paljud tootjad pakuvad veebikalkulaatoreid, kuhu saab sisestada täpsed andmed ning saada soovitusliku koguse. Vuugisegu kulu sõltub vuugilaiusest, plaadipaksusest ja  mõõdust.

Kui aluspind on ebaühtlane, krobelise struktuuriga või kaldus, võib plaadiliimi kulu märgatavalt suureneda, kuna liimi kasutatakse rohkem pinna täitmiseks ja tasandamiseks. Sellisel juhul ei pruugi tavaline liimikogus katta kogu vajaliku ala, mistõttu on soovitatav arvestada 10–20% lisakogusega, et vältida töö pooleli jäämist materjali puudumise tõttu.

Kui ebaühtlus on ulatuslik, ei ole otstarbekas loota ainult liimile – paksu liimikihi kasutamine võib põhjustada plaatide asendi nihkumist, ebaühtlase plaatide tasapinna või isegi plaatide lahtituleku aja jooksul. Sellistes olukordades on palju mõistlikum ja kindlam kasutada enne plaatimist tasandussegusid, millega saab aluspinna ühtlaseks ja sirgeks viimistleda. See mitte ainult ei vähenda hilisemat liimikulu, vaid tagab ka parema lõpptulemuse nii välimuse kui ka vastupidavuse poolest.

Kas keraamilised plaadid on veekindlad?

Keraamilised plaadid on oma olemuselt veekindlad – nende pind ei ima vett ning sobib hästi niisketesse ruumidesse nagu vannituba, köök või esik. Kuid see kehtib vaid plaadi enda kohta. Kogu plaaditud pind tervikuna ei pruugi olla niiskuskindel. Vuugid plaatide vahel ja nende all olev aluspind võivad niiskust läbi lasta, eriti kui neid pole korralikult töödeldud.

Just seetõttu ei piisa ainult plaatimisest, et tagada täielik kaitse vee ja niiskuse eest. Ilma lisakaitseta võib vesi imbuda läbi vuukide ja jõuda seinte või põranda konstruktsioonideni, põhjustades seal hallitust, lagunemist ja muid kahjustusi. Selle vältimiseks on oluline kasutada spetsiaalset hüdroisolatsiooni – see on niiskust tõrjuv kiht, mis kantakse enne plaatimist aluspinnale.

Kas silikoonist piisab?

Silikoon on plaatimistöödes tõepoolest oluline, kuid selle roll on piiratud. Seda kasutatakse peamiselt nurkades, liitekohtades ja kohtades, kus erinevad pinnad kohtuvad – näiteks seina ja põranda ühenduses või ümber kraanikausi ja vanni. Silikoon aitab vältida vee sattumist nende kitsaste liitekohtade vahele, toimides elastse ja veekindla tihendina.

Kuid silikoon ei ole mõeldud laiaulatuslikuks kaitseks – see ei suuda asendada korralikku niiskustõket. Kui kogu pind jääb ilma hüdroisolatsioonita ja tugineb ainult silikoonile, võib vesi siiski imbuda läbi vuukide ja mikromõrade, jõudes aluspinnani. Seetõttu tuleb silikooni kasutada ainult täiendava tihendusmaterjalina kindlates kohtades, mitte kogu pinna kaitsjana.

Miks on hüdroisolatsioon vannitoas vajalik?

Vannituba on üks niiskemaid ruume kodus – siin kasutatakse igapäevaselt vett, mis võib kergesti sattuda põrandale, seintele ja ühenduskohtadesse. Kui vee liikumist ei piirata, imbub see aja jooksul materjalidesse, põhjustades hallitust, ebameeldivat lõhna ja lõpuks ka tõsiseid konstruktsioonikahjustusi.

Hüdroisolatsioon loob nähtamatu, kuid väga olulise kaitsekihi, mis takistab vee sattumist plaatide alla ja sügavamale konstruktsiooni. Seda kantakse aluspinnale enne plaatimist – tavaliselt mitmes kihis ning koos nurkade ja liitekohtade tugevduslintidega.

Tänapäevased ehitusstandardid nõuavad hüdroisolatsiooni kasutamist kõigis märgades ruumides, eriti vannitubades ja dušinurkades, kus vesi võib pinnale jääda pikemaks ajaks. Ilma hüdroisolatsioonita tehtud töö võib hiljem tähendada kallist remonti, kuna niiskuskahjustused ei teki üleöö, vaid süvenevad ajapikku märkamatult. Kvaliteetsesse hüdroisolatsiooni investeerimine tagab vannitoale mitte ainult vastupidavuse, vaid ka meelerahu aastateks.

Täpne materjalikulu arvestamine, piisava varu planeerimine ning korralik ettevalmistus tagavad kauakestva ja kvaliteetse tulemuse. Vipex pakub laia valikut keraamilisi plaate, mis aitavad sul saavutada professionaalse tulemuse. Kui sul on kahtlusi, tasub alati konsulteerida spetsialistiga või kasutada tootjate kalkulaatoreid, mis teevad arvutused lihtsaks ja täpseks. Vipexi meeskond on valmis sind nõustama ja aitama leida parimad lahendused sinu projekti jaoks.